Uued uuringud näitavad, et inimtegevus on viimase 50 aasta jooksul loomapopulatsioone vähendanud 70 protsenti. Mõned liigid on viimastel aastatel olnud eriti haavatavad. Lugege edasi, et teada saada, miks Maailma Looduse Fond ütleb, et 'tuled vilguvad punaselt' eluslooduse vähenemise kohta, millistes piirkondades on toimunud suurim vähenemine ja miks on ökosüsteemi muutustel inimestele suur mõju.
1
Organisatsiooniprobleemid Red Alert
Maailma metsloomade populatsioon vähenes aastatel 1970–2018 keskmiselt 69 protsenti, vastavalt Maailma Looduse Fondi Ühendkuningriigi andmetele, mille elava planeedi aruanne avaldatakse iga kahe aasta tagant. Kaks aastat tagasi oli langus 68 protsenti. Neli aastat tagasi oli see 60 protsenti. Aruande kohaselt on kogukahju samaväärne Euroopa, Ameerika, Aafrika, Okeaania ja Hiina elanikkonna kadumisega. Inimesed on põhjustanud languse ülearendamise ja metsade hävitamisega, mis on põhjustanud loomade looduslike elupaikade kadumise ja reostuse. Ja tagajärgi ei tunne ainult loomad – nende looduslike elupaikade kaotamine võib nurjata jõupingutused kliimamuutuste vastu võitlemiseks. 'Tuled vilguvad punaselt,' teatas organisatsioon.
2
Suurima langusega piirkond
Living Planet Index jälgib muutusi eluslooduses üle maailma, kogudes aruandeid 5230 loomaliigi 32 000 populatsiooni kohta. Lõuna-Ameerikas on toimunud metsloomade suurim langus – loomade populatsioon on poole sajandiga vähenenud 94 protsenti, kuna inimareng on hävitanud bioloogiliselt rikkad alad, nagu Amazonase. 'See aruanne ütleb meile, et kõige suuremad langused on Ladina-Ameerika piirkonnas, kus asub maailma suurim vihmamets Amazonas,' ütles WWF-UK tegevjuht Tanya Steele. 'Metsade raadamise määrad seal kiirenevad, eemaldades sellest ainulaadsest ökosüsteemist mitte ainult puud, vaid ka nendest sõltuva eluslooduse ja Amazonase võime tegutseda kliimamuutuste vastases võitluses ühe meie suurima liitlasena.'
3
Aga USA?
Metsloomade liikide arv on Põhja-Ameerikas vähenenud 20 protsenti ja Euroopas 18 protsenti, öeldakse raportis. Kuid see pole hea uudis: väiksemad arvud on tingitud asjaolust, et suur osa nende piirkondade looduskeskkonnast oli juba ära kasutatud. Mujal maailmas on metsloomade arv Aafrikas vähenenud 66 protsenti ning Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas 55 protsenti. ae0fcc31ae342fd3a1346ebb1f342fcb
4
Enim mõjutatud liigid
Kõige rohkem on kannatada saanud veepõhised liigid. Ligi 1400 mageveekalade, roomajate ja kahepaiksete liigi arv on vähenenud keskmiselt 83 protsenti.
5
Maailma liidrid 'Missing In Action'
'Meie jaoks pole suurimaks mureks ainult numbrid,' ütles Steele. 'See on tõsiasi, et tegevust pole absoluutselt - maailma liidrid puuduvad tegevuses.' 'Hoolimata teadusest, katastroofilistest prognoosidest, kirglikest kõnedest ja lubadustest, põlevatest metsadest, vee all olevatest riikidest, rekordtemperatuuridest ja ümberasustatud miljonitest inimestest istuvad maailma liidrid jätkuvalt ja vaatavad, kuidas meie maailm meie silme ees põleb,' lisas ta. 'Kliima- ja looduskriisid, nende saatused põimunud, ei ole mingi kauge oht, mida meie lapselapsed veel avastamata tehnoloogiaga lahendavad.' Detsembris peavad ligi 200 riiki kokku saama Montrealis ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisel, et seada uued eesmärgid eluslooduse vähenemise peatamiseks 2030. aastaks. Ühtegi 2020. aastaks seatud eesmärki ei täidetud.
Michael Martin Michael Martin on New Yorgis asuv kirjanik ja toimetaja, kelle tervise ja elustiili sisu on avaldatud ka Beachbodys ja Openfitis. Ta on ajakirjade Eat This, Not That! kaaskirjanik, ta on avaldatud ka New Yorgis, Architectural Digest, Interview ja paljudes teistes. Lugege rohkem
